Peep Vain koolitab juhtidest treenereid

Intervjueerisin eile Marshall Goldsmithi ning tema sõnum oli selge: praegusel ajastul peab juht suhtlema oma meeskonnaga rohkem ja ausamalt kui kunagi varem.

1.-3. aprillini korraldab Peep Vain taas väikestele juhtidele rühmale koolituse "Juhist treeneriks". Koolitus on hea inimestele, kellel on vaja kas:

• mingeid olulisi muutusi meeskonnale teavitada nii, et inimesed aru saaksid, aktsepteeriksid ning asjaga ka tegelikult kaasa tuleksid (ehk teiste sõnadega vaja olulisi ideid kindla peale ja kaasavalt ära müüa) või
• ise oma inimestele koolitusi teha, et nende võitlusvaimu või kompetentsi hoida/tõsta või
• sel kevadel mingitele olulistele sihtgruppidele esineda või presentatsiooni teha.

Kui vastus ükskõik millisele neist küsimustest on jaatav, siis kaalu tõsiselt osalemist koolitusel, kust just neid asju saab praktika ja põhjaliku arutelu kaudu õppida. Muide, koolitusel jagab Peep teistele oma parimaid koolitamise oskusi ja saladusi koos oma juhtimiskogemuse ja -teadmistega.

Kui osalemine pakub huvi või tead kedagi, kel oleks seda koolitust vaja, palun võta Peebuga ühendust (peep-at-vain.ee).

Goldsmithi intervjuu ülevaate postitan õige pea. Intervjuu ise ilmub järgmisel nädalal Raimo Ülavere Mindsweeperis.

Kuidas saada paremaks juhiks?

Lõpetasin paari päeva eest Marshall Goldsmithi raamatu What Got You Here Won't Get You There: How Successful People Become Even More Successful lugemise. Üle hulga aja suurepärane eneseabikas, millest võiks kasu tõusta mitte ainult igale ettevõtjale ja äriinimesele, vaid ka kõigile teistele.

Goldsmith kirjeldab esmalt 20 tõbe - alates halvast kuulamisest lõpetades mõttetu argumenteerimisega. Seejärel annab ta konkreetseid soovitusi, kuidas neid haigusi ravida.

Mõned nendest:

1. Kuula alati teist inimest aktiivselt ja keskendunult.
2. Täna inimesi.
3. Ära anna hinnanguid.
   
4. Palu inimestelt vabandust, kui selleks on põhjust.
5. Küsi inimestelt tagasisidet, sest see on üks väheseid viise, et teada saada, kuidas asjad on tegelikult.
6. Kasuta feedforward'it ehk küsi inimestelt, millised on kaks asja, mida saaksid tulevikus mingis konkreetses vallas paremini teha - nt "palun nimeta kaks asja, mida peaksin muutma, et olla tulevikus parem kuulaja".
7. Hangi endale inimene, kes helistab sulle igal õhtul ja küsib sinult igal õhtul samad 12 küsimust, millele saab vastata jaatavalt, eitavalt või arvuga. Näiteks: "Kas olid täna õnnelik?" Või "Mitu korda sa täna ennast õigustasid?"
   
8. Alusta enda muutmisega nüüd ja kohe, mitte tulevikus ühel ilusal päeval.
   

Kostab välja nagu lihtne talupojatarkus, kuid õiged asjad ongi lihtsad. Kui soovid saada paremaks inimeseks, loe Goldsmithi raamat läbi ja vii loetu ka ellu. Mina kavatsen seda teha.

Intervjueerin juhtide tipptreenerit Marshall Goldsmithi

Leppisime Raimo Ülaverega kokku, et intervjueerin tema suurepärase juhtimisblogi Mindsweeper jaoks järgmisel nädalal ühte maailma parimat juhtide treenerit Marshall Goldsmithi.

Raimo kirjutab oma ajaveebis Goldsmithi kohta järgmist:

"Marshall Goldsmith on kirjutanud muuhulgas mitu väga head raamatut. Ühte neist, What Got You Here Won't Get You There: How Successful People Become Even More Successful
, olen ka siin blogis mitmel korral refereerinud. Ent lisaks on ta kirjutanud veel terve hulga häid tükke, eelkõige coachimisest ja juhtidele. Ta on muuhulgas ka Harvard Business Review blogi üks püsiautoreid. Sõnaga, tippjuhtide treenimise valdkonnas väga suure kaliibriga tegija."

Kui Sul on küsimusi Marshall Goldsmithile, siis palun postita need Raimo blogi üleskutse kommentaaridesse või kommenteeri käesolevat postitust.

Intervjuu avaldan Mindsweeperis ülejärgmisel nädalal.

David Allen: keskendu strateegiliselt oluliste tegevuste elluviimisele

Foto: David Allen Company
Intervjuu Getting Things Done’i looja David Alleniga.

Olen ise Getting Things Done (GTD) kasutajana kannatanud ja näinud teisigi kannatamas nn pika tegevusnimestiku stressi all – meil on lihtsalt liiga palju järgmisi tegevusi ees. Mida soovitate sellises olukorras teha?

Tõsta neist kolmveerand nimekirja „Ühel ilusal päeval võib-olla“. Teiste sõnadega, saa aru, mida sa tõesti tahad teha ja milleks sul tõesti on jõudlust, ning eemalda asjad, mille puhul see nii pole, oma igapäevategevuste nimestikust.

Inimesed pahandavad vahel mu peale oma tegevusnimestike pärast, aga, kahju küll, need pole ju mitte minu, vaid nende tegevuste nimekirjad. Aga iga nimekiri on parem kui asjade meeles pidamine, sest siis saad paremini keskenduda olulistele asjadele.

Raskeim küsimus on selles, millal öelda „ei“.

Ka endale?

Täpselt.

Kuna te räägite minuga praegu, siis te ei tee muud. Teisisõnu: vaatad nimekirja, et ütled, et need teised asjad peavad ootama.

GTD koosnebki väga palju igal hetkel sinu endaga peetavatest läbirääkimistest – aga läbi rääkida on väga keeruline, kui sa ei tea teemasid. Nii peaksidki igal hetkel endale ütlema: „Ei, ma ei tee seda asja siin nimekirjas, vaid selle asemel midagi muud ja olulisemat, ning see on minuteadlik valik.“ Kui harjud sellega, siis pole enam vahet, kui mitut asja sa ei tee. Teed ju nii ehk naa ainult ühte asja korraga.

Kirjutate oma raamatutes, et keskmisel inimesel on 25-80 samal ajal toimuvat projekti. Kumb variant on parem selles projektide meres: kas tegeleda ühe projektiga algusest lõpuni ja siis võtta ette järgmine või tegeleda projektidega väikeste juppide kaupa kordamööda?

Hea küsimus! Intervjueerisin just GTD Connecti võrgustiku jaoks Bill Lynchi ProChainist, kes on tipptasemel projektijuht. Pärast tema intervjueerimist ütleksin, et proovi üks projekt enne lõpetada kui alustad järgmisega. Siin on muidugi tohutult erandeid.

Tema hinnangul peaks siduma iga projekti lõpetamisega rahalise või strateegilise väärtuse. Ning iga projekti tuleks vaadata selle nurga alt, et millist strateegilist väärtust konkreetse projekti elluviimine loob. Organisatsioon peaks sellest aru saama ning lubama inimestel keskenduda tähtsatele projektidele seni, kuni need on lõpule viidud. Kui kõik püüavad tegeleda 60 või 75 projektiga korraga, siis võime kaotada fookuse ning võime mõista seda, millise projekti lõpetamine pakuks suurimat strateegilist väärtust.

Tegelik küsimus on selles, milline tegevus viib asju edasi nii, et tekkiks võimalikult suur strateegiline väärtus. Ja sellele tegevusele tuleks keskenduda.

Aga samas tuleb ka puhata. 20 000 jala kõrguselt elule vaadates mõistad, et ühel hetkel on tervis strateegiliselt olulise projekti lõpetamisest tähtsam.

Seega – parem on lõpetada strateegiliselt tähtsad tegevused tähelepanu hajutamata. See on kooskõlas terve mõistusega, aga kahjuks tegelikkuses pole see sageli nii.

GTD on eelkõige isikliku ajakasutamise parandamiseks. Mida te soovitate meeskondadele, kes soovivad GTDd laialdaselt kasutada?

Meeskond koosneb inimestest. Kui inimesed kasutavad GTDd, siis nad suudavad tegutseda paremini kui varem. Kui meeskond ei tea, mida tahab saavutada, või ei tea, millised on järgmised tegevused, siis pakub GTD kindlasti meetodeid, kuidas paremini keskenduda ja tegutseda. Ja neist on kindlasti abi – seda ütleb ju terve mõistus –, kuigi loomulikult on selle lihtsa idee juures palju arenguruumi.

Aga spetsiaalselt meeskondadele mõeldud tarkvara või teenust pole meil kavas hakata pakkuma, sest meeskondade puhul on küsimus eelkõige selles, kes vastutab projektide edu eest.
GTD pole midagi muud kui asjadega toimetuleku parima meetodi kirjeldus.

Lugesin just uuringut, mis väitis, et kui paneme tegevused kirja kellaajaliselt ka oma kalendrisse, mitte ainult tegevusnimestikesse, siis teeme need asjad 80% tõenäolisemalt ka teoks. Kuidas teie leiate aega oma erinevate tegevuste jaoks, mis on valdavalt tegevusnimestikes?

Kasutan nimekirju siis, kui mul kalendris parajasti tegevused puuduvad. See on ju nimestike eesmärk. Mul on kahtlus: inimesed panevad asju kalendrisse kirja, et selle põhjal otsustada, mida teha järgmisena. Ja seda eesmärki täidab ka tegevusnimestik väga hästi.

Hiljuti avaldati ka uuring, mille kohaselt inimesed kalduvad edasi lükkama pigem asju, mille puhul nad pole kindlad, mida nendega täpselt pihta hakata. Kui teed endale täpselt selgeks, mida pead mingi asjaga tegema, on tulemuseks tohutu areng isiklikus efektiivsuses.

Mõistan, kui broneerid oma kalendris mingile tegevusele kaks tundi. See on ilmselt väga hea, sest see suurendab keskendumist. Aga kui laotad kõik oma tegevused kalendrisse, siis lähed juba päeva esimeses pooles hulluks, sest seda kõike on lihtsalt liiga palju. Ja siis tunned end isegi halvemini, sest oled teinud endaga leppeid, mida oled juba murdnud.

Kui paned midagi kalendrisse kirja ja mõtled, et sa pead seda täna tegema, aga pole endale selgeks teinud, miks sa seda asja pead tegema, siis tegelikkus ütleb teist asja: ei, sa ei pea! Tulemus on soovitule vastupidine: su organiseerimatus hoopis suureneb!

Kuidas te ise planeerite suuri tähtajalisi projekte nii, et saate olla täiesti kindel – lõpetate suure projekti õigeks ajaks?

Ma ei tea. Sa pead ise otsustama, millise detailsusega tegevusi kirjeldada, et need oleksid haaratavad nende olemuse mõistmiseks. Ja kui tihti pead neid asju üle vaatama, et tunneksid kontrolli protsessi üle. Seepärast ma ei saagi küsimusele vastata.

See sõltub väga palju sinust endast, projekti olemusest ja kõikidest teistest sinu universumis tiirlevaist asjadest, mille vahel pead valima, et millega ja miks tegeleda ning millega mitte.
Kui teed nädalasi ülevaatuseid korralikult selle projekti algusest peale ning see projekt on su projektide nimekirjas, siis sa ei küsiks minult seda küsimust! Asi on selles, et inimesed ei usalda oma süsteemset lähenemist.

Seda küll, aga ikkagi jääb küsimus, kuidas sa lood oma päevadesse selle konkreetse projektiga tegelemiseks aega – võtad näiteks iga päev kaks tundi sellega töötamiseks.

Võib-olla pead seda tõesti tegema, aga endiselt jääb küsimus: miks sa ei pane sellist nõupidamist iseendaga paika iganädalase ülevaatuse käigus. Kui pead projekti lõpetama näiteks 4. aprilliks, siis ju avastad: issakene, ma ei tule sellega muidu toime kui ma iga päev ei leia kahte tundi selle projektiga tegelemiseks. Sul ju on kalender, sa suudad aega võtta projektiga tegelemiseks – mis siin siis puudu on?! Puudu on sel juhul sisuline iganädalane ülevaatus!

Trikk on selles, et pead vaatama oma tegevusi erinevalt kõrguselt: maandumisrajalt, 20 000 jala kõrguselt ning kõrgemaltki. Pead erineva üldistustasemega süvenema oma asjadesse korrapäraselt ning tegema endale selgeks nende asjade sisu ja oma kohustused nende asjade elluviimiseks. Kui seda teha korralikult, siis on kõik hästi. Kui otsid mingit muud võluvalemit, ei hakka see iialgi tööle.

Kui koostate järgmiste tegevuste nimestikke, siis kui suur ajaliselt peaks olema ideaalne tegevus?

Mõtestan järgmist tegevust kui asja, mille suudad lõpetada kas ühe korraga või mida saad teha mingis kindlas keskkonnas seda vahetamata.

Järgmine tegevus – näiteks „kirjuta raamatu järgmine peatükk“ – võib võtta 14 tundi, aga nii kaua pole probleemi kuni sul on kogu tööks vajalik materjal ja tegevuseks on „istu arvuti taha, lülita see sisse ja alusta kirjutamist“.

Aga võib-olla oleks parem panna tegevusena kirja „visanda raamatu järgmine peatükk“, selmet „alusta peatüki kirjutamist“, sest see lihtsustab kirjutamisega alustamist. Isegi kui peatüki visandamine võtab mitu tundi, on psühholoogiline barjäär märksa madalam, sest visand ei pea olema täiuslik. Küsimus on selles, kui elegantselt suudad endale ette sööta fookuse, et suudad alustada edukalt tegevust ja selle ühel hetkel ka lõpuni viia.

Imelik asi ongi selles, et GTDl puudub maagiline valem. Inimesed küsivad endiselt, et mis on see uhiuus asi, mis GTDs peidus on, ning ma kirjutasingi raamatu „Making It All Work: Winning at the Game of Work and Business of Life“, et inimesed saaksid aru asjadest, mis neil mu eelmise raamatu „Getting Things Done: The Art of Stress-Free Productivity“ lugemisel kahe silma vahele jäid. Kui inimesed oleksid tõesti mu eelmist raamatut mõistnud, poleks ma uut raamatut kirjutanud.

Kas inimesed saavad teie sõnumist pärast äsjast raamatut aru või peate veel ühe kirjutama?

(Muigab) Ma tõesti ei tea... Näeme seda. Praeguseks olen lõpetanud raamatute kirjutamise.

Miks?

Mul pole praegu sellega seotud ambitsioone. Aga see võib muutuda pärastlõunal!

Praegu on maailmas tuhandeid GTD kasutajaid, kuid tegemist pole endiselt üldlevinud enda ajas juhtimise praktikaga. Kas teil on aimu, kui suureks paisub GTD-liikumine kümne aastaga?

Ma ei tea, mis juhtub kümne aasta jooksul. Kuid olen kindel, et inimesed mõistavad GTD kasulikkust ühel hetkel laiemalt kui praegu.

Esita ajajuhtimisguru David Allenile küsimusi

Intervjueerin 25. veebruari õhtul Getting Things Done'i ajajuhtimissüsteemi loojat David Allenit. Kuigi mul on talle hulk põnevaid küsimusi, pakun ka Sulle võimalust temalt pärida. Palun postita oma küsimus David Allenile postituse kommentaarina ning kui vähegi võimalik, pärin Su küsimuse Davidilt intervjuu käigus.

Intervjuu avaldan blogis hiljemalt märtsi alguses ning mine tea, võib-olla on selle avaldamisest huvitet ka mõni ajaleht :)

Koolitus Outlooki arukaks kasutamiseks 22. aprillil

22. aprillil teen Tallinnas esimest korda koolitust "Tee oma Outlooki-kalender korda!" Tõotab tulla kasulik ja huvitav koolitus. Mis seal toimub?

• Tuled oma läppariga, milles MS Outlook 2007, kohale
• Häälestame selle koos käepäraseks: loome Sulle sobilikud kategooriad, häälestame vaated ja kõik muu, mis selle juurde käib
  
• Õpime, kuidas saad võimalikult kiiresti e-kirjad loetud ja neist tegevused välja sõelutud
• Õpime, kuidas kalendrit kasutada parimal võimalikul moel
• Õpime, kuidas erinevad task-listid enda jaoks tööle panna
• Paneme ka mobiiliga sünkroniseerimise tööle
• Vaatame samm-sammult läbi igapäevase ja iganädalase ülevaatuse
  
• Ja kui vaja, nuputame välja, kuidas saad oma ettevõttes ühtsed ajajuhtimise reeglid tekitada

Tegemist on käed-küljes-koolitusega, millel teed päev läbi sihipäraselt oma läppariga tööd ning tegutsed reaalsete ülesannetega. Kaasa saad juhise, mille abil hiljem kogu oma süsteem lõplikult üles ehitada ning seda pidevalt kasutada, et aega säästa.

Aruka ajajuhtimise koolitusest erineb läppari-koolitus selle poolest, et kui arukal ajajuhtimisel vaatame erinevaid abivahendeid märkmikust Outlookini, siis Outlooki-kursusel vaatame ainult Outlook 2007 kasutamist, aga see eest põhjalikult.

Loe täpsemalt koolituse lehelt ja kui soovid, pane ennast kirja. Rühm täitub praegu väga-väga kiiresti, seega - kes ees, see mees või naine.

Muide, kui tahad tulla Aruka ajajuhtimise koolitusele, siis tekitasime suure nõudluse tõttu täiendava rühma 21. aprillil. Nüüd on õige hetk registreeruda, sest seegi täitub kiiresti.

Võida "Saavutama õppimise" koolitusele priipääse!

Kuni kuu lõpuni on Sul võimalus võita "Saavutama õppimise" koolitusele priipääse. Selleks annad sõbrale üritusest teada ja osaledki loosirattas, milles 5 pääset. Ja kui Sa enne õiget viidet ei leidnud, siis vajuta siia :)

Tegemist on päris asjaliku üritusega, mille tutvustusest võime lugeda:

Peame "Saavutama õppimist" oma edukaimaks koolituseks. Oleme korraldanud "Saavutama õppimise" koolitust Eestis 12, Leedus neli ja Lätis kaks korda. Osalejad on koolituse väga soojalt vastu võtnud ning üle 95% neist jäid koolitusega väga rahule.

Koolituse käigus

• paneb osaleja kirja eesmärgid, mis talle onpraegusel eluetapil tähtsad
• koostab selge ja läbimõeldud tegevusplaani, mille abiga saavutab oma lühi- ja pikaajalised eesmärgid
• mõistab, kuidas jõuda oma sihtideni kõige lühemat teed pidi väikseima stressiga
• märkab enam võimalusi, et leida jõudu tegutsemiseks ja elust rõõmu tundmiseks
• veendub oma suutlikkuses teha ära asjad, mis esialgu näivad võimatuna.

Edasi loe aadressilt www.vain.ee/saavutama-oppimine.

Veebruari lõpuni kehtib registreerujaile soodushind 9900 kr + km (säästad 2000 krooni).

Kui ikka veel kahtled (mis on igati mõistetav), loe, kuidas mul endal läks eelmisel korral seal ning mida kogesin.

Mõtte- ja kirjaabi vajaka

Kui tunned, et sul on häid ajajuhtimisnippe, mida tahad teistega jagada, siis oled teretulnud Aruka ajajuhtimise blogi postitajate hulka. Postitajate tulevase kommuuniga liitumiseks palun kirjuta mulle aadressile kristjan-at-vain.ee või anna soovist teada kommentaariumis.

Nagu Seth Godin millalgi kirjutas (vabandust, ei suuda nii kiirelt artikli viidet leida), on maailma parimad blogid kollektiivsed. Proovime muuta ka Aruka ajajuhtimise oma selliseks, et sisu oleks väga-väga hea ning mitmekülgne!

Prioriteet on jama

Mark Forster kirjutab oma raamatus "Do It Tomorrow" sellest, et prioriteet on jama. Ning tal on õigus. Iga asja puhul on ju nii, et sa teed seda või ei tee. Aga sellel lähenemisel on üks oluline eeltingimus: sa ei tohi end killustada liiga paljude eri valdkondade vahel. Selle asemel vali välja 2-3 olulist eesmärki, mille saavutamise nimel tegutsed, ja pane nende eesmärkidega seotud tegevused oma kalendrisse kirja. Tegutsemisel hoidu ahvatlusest igapäevaste pisiasjadega neid sihipäraseid tegevusi kalendrist välja tõrjuda.

Olen praegu täpselt selles olukorras ja õnnetuseks on töörindel hetkel liiga palju asju pooleli - olen öelnud "jah" ühele liigsele asjale. Kuid välja seda ei suuda sorteerida, millisele täpselt. Ühtki asja ei taha pooleli jätta.

Mind hoiavad rakkes:

1. Aruka ajajuhtimise koolitamine - see pakub mulle võimalust ennast teostada, aidata inimestel aega säästa ning annab ka elatist.
2. Panen kokku kaht uut koolitust. Projektijuhtimise oma juba teen ning see on suurepärane. Vaja on vaid veel reklaamimaterjalid kokku panna ning seda sihipäraselt müüma asuda. Kui see lihvitud, siis tuleb veel üks ajajuhtimisega seotud koolitus, millest annan teada niipea, kui valmis. Aga võib vihjata, et esimesed kliendid sellele loodavale koolitusele on juba olemas ning sellest tuleb väga-väga hea ja praktiline õppepäev.
3. Loome ühe hea sõbraga ühte start-up'i, millest tuleb väga vinge veebiteenus. Rohkem saate siis teada, kui meil suletud beeta üleval. Loodan, et mõne kuu pärast.
4. Oma lõbuks töötan veebisaidiga, mille eesmärgiks on multiskleroosiga elavatele inimestele õpetada qigongi. Tahan selle kevade keskpaigaks käima saada.

Praegu olen lahendanud oma ajahalduse nii, et tekitasin nn ajasahtlid. Reedeti tegelen pool päeva qigongi projektiga ja teise poole start-upiga, neljapäeviti arendan uusi koolitusi ning teisipäeviti-kolmapäeviti koolitan. Esmaspäev läheb tavaliselt Vain & Partnerites nõupidamisteks (siin on minu jaoks probleem, sest suur osa nõupidamisajast ei ole eriti tõhus, aga vahel jälle väga vajalik - lahendusena hakkan ilmselt üha rohkem hoidma laual lahti läpparit ja tegelema samal ajal rutiinsete ülesannetega, kuigi multitaskimine pole suurem asi).

Mis veel olulisem: pean end varasemast enam distsiplineerima ning küsima iga asja puhul, kas selle tegevuse ettevõtmine on kooskõlas minu eesmärkidega. Kui ei, siis tuleb paraku ära öelda. Palun ärge pange seda mulle pahaks, loodan, et mõistate.

Ja vähemalt sama valus on öelda "ei" enda ja sõprade suurepärastele ideedele. Tuleb süda kõvaks teha ning lisada need nimekirja, mille päises ilutseb väljend "Tulevikus ühel ilusal päeval võib-olla". Vastasel juhul ma ei saa keskenduda praegustele eesmärkidele.

Üks oluline märkus veel: eesmärkide nimel ma ei tegutse kitsarinnaliselt, vaid püüan abiks olla ka teistele neis asjades, mis aitavad mu eesmärkide täitumisele kaasa. Näiteks olen nõu ja jõuga abiks Peep Vainu järgmise väga hea enesearenduskoolituse "Saavutama õppimine" e-turundusel, sest mitmed sellel käinud tunnevad vajadust osaleda ka minu koolitusel. Pikemalt peatselt saabuvast "Saavutama õppimisest" juba esmaspäeval.

GTD tippüritus tulekul

11.-13. märtsini toimub San Franciscos Getting Things Done'i kasutajate-austajate konverents GTD Summit, millel minagi osalen.

Tuleb väga vinge üritus - peale David Alleni tulevad rääkima näiteks tippblogija, ettevõtja ja raamatu "The Art of Start" autor Guy Kawasaki, Office 2.0 konverentsi eestvedaja Ismael Ghalimi, tipptehnoloogiaajakirjanik Ben Hammersley, juhtimisguru Marshall Goldsmith. Vaata kõiki esinejaid siit.

Kui oled pühendunud GTD kasutaja, siis soovitan tõsiselt kaaluda konverentsil osalemist. Praegu veel kehtib ka 25protsendiline soodustus. Lennupiletid ostsin momondo.com kaudu ning edasi-tagasi lennu sain kätte ca 6000 krooni eest.

Kavatsen ürituselt ka blogida kord-paar päevas - seega saad sellel pilku peal hoida märtsi keskel minu blogi kaudu.

Vestle telefoniga seistes

Paar vana hea nippi, mis tulevad appi siis, kui su tegevusi katkestab ootamatu telefonikõne:

1. Räägi seistes, aga mitte ringi jalutades, istumisest rääkimata. Seismine on ebamugav ning tekitab soovi kiiremini telefonikõne lõpetada.
2. Hoia pilgu all järgmine tegevus, mille kallale isukalt pärast telefonikõnet asuda.
3. Ütle vestluse alguses, kui palju sul on aega vestluseks - pigem vähem kui rohkem, sest kui tegemist on vajaliku ja huvitava kõnega, saad vestlusaega alati pikendada.
   
4. Kõigest hoolimata ole viisakas ja tähelepanelik vestluse teise osapoole vastu ning naerata (välja arvatud ei ütlemisel). Seda on teises telefoniliini otsas kuulda. Aga viisakus ja tähelepanelikkus ei välista konkreetsust :)
5. Kõne ajal või pärast seda tee vajalikud märkmed, kui telefonikõnest tulenevad konkreetsed tegevused, millega pead toime tulema.
   

Väikeste sammudega edasi

Täna hommikul enne ujumist kaalule astudes tabas mind rõõmus üllatus: kaalun üle aastate veidi alla 75 kilo. Seega olen viimase nelja kuuga (vaata ka vaheraportit) kaotanud 5 kilo. Tulemused:

• Aasta tagasi ostetud teksad lähevad jalga nööpi avamata. Lõdvalt.
• Ujumispüksid on suured...
• ...nagu ka osa T-särke.

Kuu aega veel ja võin ilmselt süümepiinadeta kanda T-särki pükstes.

Kuidas selleni jõudsin? Peamiselt kolme asja reguleerides:

Toitumine:

• Ma ei söö ennast üle. Kui kõht on täis, siis mõnu pärast juurde ei söö. Kui, siis haruharva.
• Väldin õhtust söömist - kui võimalik, siis paar-kolm tundi enne uinumist ei söö üldse. Õhtueined on üldse muutunud väiksemaks ja kergemaks.
• Eelistan endiselt veise-, lamba- ja linnuliha ning loomulikult kala. Siga söön nii harva kui võimalik, aga vahel siiski - ta ju maitseb mulle.
• Õlut joon väga vähe, võib-olla paar pudelit kuus.
• Üha vähem söön toidu kõrvale leiba ning üha enam väldin valkude ja süsivesikute koos söömist. Aga mõistlikkuse piires, reegliks pole seda endale teinud.

Liikumine:

• 1-2 qi gongi trenni päevas ja nii 4-6 päeval nädalas.
• Vähemalt kahel hommikul jooksen paar-kolm kilomeetrit. Või viskan maja eest lund. Ja naabritädi aia eest ka.
• Vähemalt kahel hommikul käin ujumas ja saunas.

Ja kõige olulisem: mõtlemine. Elu on täpselt nii keeruline kui keeruliseks sa ta mõtled. Pole mõtet põdeda asjade pärast, mida hetkel ei saa paremuse poole liigutada. Kui juurde lisada korralik aja juhtimine, siis on võimalik distressi vähendada oluliselt.

Kõike seda suudad ka sina ise teha - mõtle välja tegevuskava ning vii seda ellu kasvõi natuke, aga iga päev ja kui võimalik, siis esimese asjana. Juba Konfutsius ütles, et tuhandekilomeetrine teekond algab esimesest sammust. Kui sa seda ei tee, siis puudub vähimgi lootus kohale jõuda. Kui astud esimese sammu, siis toob teekond mitmeid meeldivaid üllatusi ning sa jõuad ka kohale, kuigi sihtpunkt võib teekonna jooksul muutuda.

Ajajuhtimise kuldne reegel

Mark Forster sõnastab imeilusasti asja, mida olen ammu kahtlustanud: sissetulev töö peab võrduma väljuva tööga. See on iga ajahaldussüsteemi eeltingimus - kui võtad endale arulagedalt palju kohustusi, ei päästa sind ükski ajajuhtimisguru. Mõtle selle peale, kui annad uusaastalubadusi, ning võta endale ainult neid kohustusi, millesse suudad panustada maksimaalselt. Mina otsustasin nii teha.

4 majandusblogi, mida jälgin

Selleks, et nutikate majandus- ja äriarendusmõtetega kursis olla, jälgin vahetevahel

• Ametivend Raimo Ülavere blogi
• Indrek Maripuu arendussahtel
• Toivo Tänavsuu ja tema Tigerprises
  
• Jüri Saare Vabalog.
  

Nipp: post-it märkmepaber ja edasilükkamise vältimine

Ühel mu koolitustest rääkis üks osaleja hea loo sellest, kuidas ta kasutab pabermärkmikku ja post-it-tüüpi märkmepabereid edasilükkamise vältimiseks:

Selle asemel, et sündmusi märkmikku kirjutada, kribib ta märkmed märkmelehtedele ning kleebib need on kalendermärkmikku. Kui vaja sündmust edasi tõsta kas plaanide muutumise või edasilükkamise tõttu, siis pole vaja ümber kirjutada, vaid lihtsalt kleebid märkmelehe uuele kuupäevale.

Ja nüüd nipp: kui märkmeleht enam ei kleepu märkmikusse, sest liim on ära kulunud, on sul kaks võimalust

1. Otsustad, et sa ei tee märkmepaberile kirjutatud asja ja viskad paberi prügikorvi
2. Teed selle asja kohe ära ega lükka seda enam edasi
   

Abi vaja: lihtne projektijuhtimisvahend

Tunnistan ausalt: vajan abi. Otsin projektijuhtimisvahendit, mis oleks

• lihtne,
• joonistaks Gantti kaarti
• ja veel parem kui PERTi oma ka,
• võib toimida koos Exceliga
• või MindManageriga,
• võimaldaks märkida ka juba läbitud etappe,
  
• oleks odav või tasuta.
• Eriti kena oleks, kui saaks Gantti ja PERTi ka printida.
• Ja eriti äge, kui oleks võimalik veel Outlookiga sünkroniseerida (MS Project on hullupööra keeruline ja kallis mu jaoks).
  

Praeguseks olen läbi vaadanud paar Exceli töölehte, näiteks see ja see. Esimene neist on tiba keeruline, aga toimib hästi, teine veidi liiga lihtne mu jaoks. Mõlema puhul on probleemiks läbitud töö märkimise keerukus.

Veidi olen mänginud ka JCVGanttiga: sümpaatne, aga printimine on nigel ja PERTi ei saa joonistada.

Kas keegi on kokku puutunud näiteks Plan Bee Critical Path Project Managementiga? Millised kogemused olid? Või on keegi uurinud avatud lähtekoodiga OpenProjd? Selle esmamulje tundub küll hää...

Täiendatud: Võtsin kasutusele GanttProjecti. Hetkel tundub suurepärane - just see, mida vaja.

Inimesed jäid mu koolitusega rahule :)

Viisin läbi kaks head koolitust - ühe Politseikolledži inimestele ja teise BIGi juhtidele. Ma ei suuda jätta rõõmu Teiega jagamata, sest tagasiside oli väga vahva ja innustav. Mõned näited (mille jagamiseks tsitaatide autorid andsid loa) on sellised:

"Ei mingit teooria-jama! Sain koolituselt midagi, mida saan juba homme tööle rakendada."
Taavi Tani, serverite ja võrgu üksuse juht, Balti Investeeringute Grupi Pank AS

„Väga õpetlik koolitus!“
Veiko Lillemägi, Tallinna regiooni juht, Balti Investeeringute Grupi Pank AS

„Koolitus tuletas mulle meelde ja õpetas palju uut, kuidas tööga efektiivsemalt toime tulla. Oli huvitav ning vaba õhkkond, võimalik küsimusi esitada, kõik väga hea.“
Helen Heinmaa, finantsjuhi assistent, Balti Investeeringute Grupi Pank AS

„Mulle meeldis, kuidas koolituse ajal mu peas paigutusid ülesanded kalendris korrastatud süsteemi. Tean, et homme juhtub see ka reaalselt. /---/ Väikese grupi koolitus on mõnus – loob personaalse suhte. /---/ Koolitaja oli SUPER!“
Tiina Maripuu, Politseikolledži täienduskoolitusjuht, Sisekaitseakadeemia

„Koolitus pani mõtlema ja asjadele veidi teise pilguga vaatama. Hea koolitus on see, kui aeg läheb märkamatult ja ei tahaks lahkuda. Täna lähen täpselt selle tundega.“
Siire Tõrva, Politseikolledži haldustalituse juhataja, Sisekaitseakadeemia

„Meeldis, et koolitaja jättis oma andmed ja võimaluse pöörduda küsimustega. Arvan, et ei tee seda, aga meeldiv on teada seda võimalust.“
Imbi Kivi, Politseikolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli juhataja, Sisekaitseakadeemia

„Väga innustunud, energiline koolitaja. Korrektne koolitusmaterjal. Olen käinud väga paljudel koolitustel, kuid spetsiaalselt meile koostatud koolitusmaterjali pole jagatud!“
Eda Sieberk, Politseikolledži assistent, Sisekaitseakadeemia

„Teie koolitus oli super! Koolitamise meetod sobis mulle väga!“
Nelly Ruuge, Politseikolledži kutseõppespetsialist, Sisekaitseakadeemia

Kui tahad ka osaleda koolitusel, siis kaalu sisekoolituse tellimist või tule avalikule koolitusele :)

"Pankrot" ja majanduskriis

Praeguses kaootilises majandusseisus on olulisem kui kunagi varem säilitada kaine arvestus ja range distsipliin, et vähendada majanduskriisi põhjustet kahju ning olla valmis järjekordseteks ootamatuteks halbadeks uudisteks. Samal ajal peame säilitama terve mõistuse, et vältida arvestuse ja distsipliiniga liialdamist.

Laenasin osa kommentaari pealkirjast legendaarsest Propelleri laulust, mille Urmas Alenderi kirjutet tekst algab fraasiga: „Aeg on raha, aga raha mul ei ole, aega on, kuid alati jääb väheks." Kuigi tekst räägib hoopis muust kui praegusest majandusolukorrast, tuletab see paadunud alkohoolikust pajatav laulurida praegust majanduspohmelli meelde üsna valusalt.

Üha enam tunneme praeguse rapsimise ja rabelemise käigus, et energiast jääb vajaka. Füüsikatunnis õppisime, et peale energia hulga iseloomustab energiat ka selle kvaliteet. Seda kvaliteeti iseloomustavat suurust kutsutakse entroopiaks. Mida väiksem on energia kvaliteet, seda suurem on entroopia. Teine termodünaamika seadus ütlebki, et energia liigub pidevalt üha vähem kontsentreeritud oleku poole ja entroopia kasvab, mida iganes me ka ei teeks.

See seadus kehtib ka majanduses - kuigi meile vahel tundub, et oleme järjekordselt majandustõusu harjal ning elu on parem kui kunagi varem, suureneb tegelikult korrastamatus. Seega iga järgmine majanduslangus toob kaasa üha ootamatumaid tagajärgi, mille kõrvaldamiseks tuleb kasutada üha suuremat energiat, kuid pikas perspektiivis see meid entroopia kasvust ei päästa.

Kuidas säilitada tervet mõistust selles ettemääratud sündmuste ahelas?

Esimese asjana tuleks alustada iseendast, vaadata sissepoole ning suurendada korda enda sees, hoidudes samas liialdustest. Võta rahulikult aega ja pane paika oma järgmise aasta realistlikud eesmärgid. Seejärel joonista eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused oma kalendrisse, jättes umbes kolmandiku kuni poole jagu ruumi ootamatustele - keskkond meie ümber on endiselt ebastabiilne ning üllatab meid kindlasti.

Järgmisel aastal tegelemegi peamiselt kahe asjaga: hoiame tehtud plaanidest kinni ja liigume iga päev jonnaka kindlusega meie eesmärkide täitmise poole ning samas tuleme toime oluliste ootamatustega.

Selle teekonna õnnestumiseks on kolm võimalust. Esimene neist on kõige realistlikum: peame olema efektiivsemad. Seega võiks esimese asjana vaadata üle oma igapäevased tegevused ja harjumused ning küsida: mida saan teha senisest tõhusamalt ja ajasäästlikumalt. Teine on keerulisem: vaatame üle endale võetud kohustused ning loobume neist asjadest, millele me ei suuda pühenduda täielikult. See on keeruline ülesanne, kuid aitab teravustada meie fookust.

Kolmas on kõige tüütum: võib-olla tõesti meil ei jää üle muud kui teha kauem aega tööd. Kuid erinevalt eelmisest kahest pole see meetod pikema aja jooksul jätkusuutlik, sest võtab meilt liiga palju energiat.

Efektiivse süsteemi loomise motiivid on praegu selgemad kui kunagi varem. Kõige paremini on sõnastanud selle süsteemi eesmärgi Tom Robbins: "Tõelise stabiilsuse tulemuseks on olukord, kus eeldatav kord ja eeldatav korralagedus on tasakaalus. Tõeliselt stabiilne süsteem ootab ootamatut, on valmis katkestusteks ja ootab muutumist."

Kui meil on olemas selline süsteem, siis tuleme praegusest kriisist välja ning valmistume võimalikult edukalt järgmiseks tõusuks. Kui ei, siis võib meil minna Propelleri laulu lõpus kirjeldatud moel: „Kraabi enda poole küüntega ja palu, et su jumal sind ei jätaks maha. Ära unusta ka oma hingevalu, kuni lõpuks jõuad kõrge plangu taha. Nagu minagi, ent põhjus on sul teine, kaine arvestus ja range distsipliin. Keisri pidusöök ja sandi õhtueine ühes lauas üles lähvad siin." Kui mitte käesolevas majanduslanguses, aga järgmises üsna kindlasti.

Kommentaar ilmus Ärilehes 3. detsembril ning on taasavaldatud Eesti Päevalehe loal.

Vajame vikiabilist

Valmistume Vain&Partnerites ette viki kasutuselevõtuks praeguse kohmaka võrguketta asemel. Nüüd vajame hüva nõu: kui oskad soovitada, kes oskab meil valida ja tehnoloogilise poole pealt juurutada vikimootorit, olen väga-väga tänulik :)

4. veebruar läbi müüdud, täiendav koolitus 18. veebruaril

4. veebruari Aruka ajajuhtimise koolitus on nüüd läbi müüdud.

Kui tahad õppida end ajas paremini juhtima, muutuda efektiivsemaks ja vähendada oluliselt ajasurvest tingitud stressi, siis just nüüd on õige hetk end kirja panna 18. veebruari koolitusele. Kahtlustan, et müüme selle ka üsna kärmelt läbi - seega, kes ees, see... Naine või mees :)