28.4.09
Selge Pilt uuel aadressil
Selge Pildi ajajuhtimise blogi ja ettevõtte veeb asuvad aadressil www.selgepilt.ee.
9.4.09
Häired blogi töös
Järgmise 4-5 päeva jooksul võib olla blogi lugemine häiritud, sest kolin seda üle Wordpressi platvormile ning vahetan ka host'i. Palun ebamugavuse pärast vabandust.
Lähiajal saab Aruka ajajuhtimise blogi uues kuues lugeda aadressilt www.selgepilt.ee, RSSi aadress jääb samaks.
Lähiajal saab Aruka ajajuhtimise blogi uues kuues lugeda aadressilt www.selgepilt.ee, RSSi aadress jääb samaks.
7.4.09
Tippkonsultant: vajutage ärimaailma reset-nuppu!
Hea ametivend Raimo Ülavere avaldas mu eksklusiivintervjuu maailma juhtiva coach'i Marshall Goldsmithiga, milles Goldsmith ütleb, et majanduskrahhiaegse maailma tippjuhid peavad suhtlema oma meeskonnaga ausalt ja avatult, olema paindlikumad, kuulama alluvaid hoolikamalt ning olema häälestatud muudatuste läbiviimiseks.
Loe intervjuud Mindsweeperist.
Loe intervjuud Mindsweeperist.
2.4.09
Kes palju teeb, see palju jõuab – kas ikka on nii?
Allpool Aruka ajajuhtimise blogi esimese külalisblogija konsultandi ja koolitaja Indrek Maripuu kommentaar, mida soovitan lugeda.
Kes palju teeb, see palju jõuab – kas te seda vanasõna ei ole kuulnud? Just nii küsiti minult viimasel koolitusel – koolitasin Eestimaa ühe linnaasutuste juhte. Küsimus tuli minu väite peale, et aktiivsus on laiskuse erivorm. Sisuliselt puhkes peaaegu torm – põhiline vastuargument oligi see alguses tsiteeritud vanasõna. Et kas ma seda siis ei tea?
Minu mõttekäigu põhjuseks on nähtus mida mina olen hakanud kutsuma riidekapi efektiks. Riidekapi efekti teame me kõik – kui kapp saab kodus riideid täis ja kõik tundub vajalik, siis me ostame uue, senisest suurema kapi. Mis sellega juhtub? Õige, saab üsna kiirelt ka täis. Ajaga on täpselt samamoodi – kui sa pidevalt ei jõua oma ülesandeid kaheksa tunniga ära teha ja võtad kaks tundi juurde, siis varsti avastad, et ka kümne tunniga ei jõua. Põhjused on lihtsad – nii nagu me ei raatsi või ei julge oma riidekapis inventuuri teha ja ebavajalikke rõivaid näiteks taaskasutuskeskusesse viia, nii ei tee me ka oma ajakasutuses inventuuri ja ei hinda oma tegevuste kooskõla enda eesmärkidega. Ja seetõttu teeme palju ballasttegevusi, mis meie eesmärkide saavutamisele ei oma mingit mõju. Nii ongi aktiivsus saanud laiskuse erivormiks: aktiivsus = laisk mõtlemine + läbimõtlematu tegutsemine.
Kui siia lisada meie ühiskonna moehaigus – kohustus olla hõivatud, siis ongi veel suurem probleem käes. Kurvakstegevalt sageli ei vaevu me enda tegevusi analüüsima ning lihtsalt teeme ja teeme, sest - „tööd on nii palju”. Tim Ferris soovitab neil, kes kaheksa tunniga töid tehtud ei saa tööaega VÄHENDADA. Sest see lihtsalt sunnib oma töid kriitiliselt üle vaatama.
Kui sa oled organisatsiooni juht, siis selleks, et vabastada oma töötajates tõeline „power” lase nad lahti kohustusest olla hõivatud – oluline ei ole kontrollida mitte kohalolekut, vaid püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmist. Anna ülesanne ja lase töötajal endal valida tööaeg, -koht ja -meetodid. Ainult nii saad töötajad täielikult pühenduma ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Vastupidisel juhul saad suure hulga töötajate loovust ja efektiivsust pärssivaid tagumiktunde, mis sisustatakse ajatapjatega nagu kohvitass ja paberipeotäis või MSN ja suhtlusportaal. Kõlab lihtsalt, aga praktikas kipume ikka arvama et kui silma alt ära, siis viilib.
Harvard Business Review toimetaja Thomas Stewart soovitab kontrollist vabanemiseks ettevõtetel oma strateegia planeerimise käigus lisaks missioonile (ingl.k. mission statement) sõnastada ka vabadused (ingl.k. permission statement). Ta leiab, et tänastes, järjest enam detsentraliseeritud organisatsioonides, on vaja selgelt sõnastada just töötajate otsustusvabadused ettevõtte põhiväärtustena.
Kes palju teeb, see palju jõuab – kas te seda vanasõna ei ole kuulnud? Just nii küsiti minult viimasel koolitusel – koolitasin Eestimaa ühe linnaasutuste juhte. Küsimus tuli minu väite peale, et aktiivsus on laiskuse erivorm. Sisuliselt puhkes peaaegu torm – põhiline vastuargument oligi see alguses tsiteeritud vanasõna. Et kas ma seda siis ei tea?
Minu mõttekäigu põhjuseks on nähtus mida mina olen hakanud kutsuma riidekapi efektiks. Riidekapi efekti teame me kõik – kui kapp saab kodus riideid täis ja kõik tundub vajalik, siis me ostame uue, senisest suurema kapi. Mis sellega juhtub? Õige, saab üsna kiirelt ka täis. Ajaga on täpselt samamoodi – kui sa pidevalt ei jõua oma ülesandeid kaheksa tunniga ära teha ja võtad kaks tundi juurde, siis varsti avastad, et ka kümne tunniga ei jõua. Põhjused on lihtsad – nii nagu me ei raatsi või ei julge oma riidekapis inventuuri teha ja ebavajalikke rõivaid näiteks taaskasutuskeskusesse viia, nii ei tee me ka oma ajakasutuses inventuuri ja ei hinda oma tegevuste kooskõla enda eesmärkidega. Ja seetõttu teeme palju ballasttegevusi, mis meie eesmärkide saavutamisele ei oma mingit mõju. Nii ongi aktiivsus saanud laiskuse erivormiks: aktiivsus = laisk mõtlemine + läbimõtlematu tegutsemine.
Kui siia lisada meie ühiskonna moehaigus – kohustus olla hõivatud, siis ongi veel suurem probleem käes. Kurvakstegevalt sageli ei vaevu me enda tegevusi analüüsima ning lihtsalt teeme ja teeme, sest - „tööd on nii palju”. Tim Ferris soovitab neil, kes kaheksa tunniga töid tehtud ei saa tööaega VÄHENDADA. Sest see lihtsalt sunnib oma töid kriitiliselt üle vaatama.
Kui sa oled organisatsiooni juht, siis selleks, et vabastada oma töötajates tõeline „power” lase nad lahti kohustusest olla hõivatud – oluline ei ole kontrollida mitte kohalolekut, vaid püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmist. Anna ülesanne ja lase töötajal endal valida tööaeg, -koht ja -meetodid. Ainult nii saad töötajad täielikult pühenduma ettevõtte eesmärkide saavutamisele. Vastupidisel juhul saad suure hulga töötajate loovust ja efektiivsust pärssivaid tagumiktunde, mis sisustatakse ajatapjatega nagu kohvitass ja paberipeotäis või MSN ja suhtlusportaal. Kõlab lihtsalt, aga praktikas kipume ikka arvama et kui silma alt ära, siis viilib.
Harvard Business Review toimetaja Thomas Stewart soovitab kontrollist vabanemiseks ettevõtetel oma strateegia planeerimise käigus lisaks missioonile (ingl.k. mission statement) sõnastada ka vabadused (ingl.k. permission statement). Ta leiab, et tänastes, järjest enam detsentraliseeritud organisatsioonides, on vaja selgelt sõnastada just töötajate otsustusvabadused ettevõtte põhiväärtustena.
19.3.09
Head halvad ajad
Kui sa pole oma eesmärke ja nende saavutamiseks mõeldud tegevusi praeguses surutises kibekiiresti läbi vaadanud, siis praegu on selleks viimane hetk.
Oled sa nüüd, majanduslanguse ajal, vaadanud eesmärke, mis püstitasid headel aegadel, nii aasta-poolteist tagasi? Kas need eesmärgid on siiani realistlikud? Vaevalt. Järelikult tuleb teha uus tehing enda ja teistega, et halvad ajad võimalikult hästi üle elada ning mõistlikult valmistuda järgmiseks tõusuks.
Kui vaatad eesmärke üle, arvesta soovitustega, mida ärikirjanik, tippblogija ja turundusguru Seth Godin jagas alustavatele ettevõtetele veebikeskkonnale mashable.com antud intervjuus.
Esimesena kuulutab Godin: „Languse ajal on sul palju vähem konkurente.“ Ja see on ju hea – mitmed sinu kibedad konkurendid, kelle äri pole piisavalt läbi kaalutud, peavad poe kinni panema. Ja see suurendab oluliselt sinu võiduvõimalusi, kui suudad arukalt tegutsedes äri jätkata ning tasahilju arendada.
Järgmisena soovitab Godin keskenduda väärtuse loomisele, mitte raha teenimisele ja inimeste palkamisele. Kriisi aegadel on vaid üks ellujäämise strateegia: muuda end nii asendamatuks kui võimalik. Sest sel juhul säilitad kliendid ning saad neid juurdegi.
Enda asendamatuse suurendamisel on kolm asja, mida peame tegema. Esimene kõlab Eesti lõppematus innovatsiooniihalushümni refräänis suisa luitununa: eristu ja kerki seeläbi esile. Uuri, mis eristab sind konkurentidest, mille poolest oled või suudad neist olla mäekõrguselt üle. Ning keskendu sellele ainulaadsele, mis on sinu konkurentsieeliseks.
Sellest ainuüksi ei piisa. Sa pead olema ka usaldusväärne. Vastasel juhul sa paistad küll silma ning pakud asendamatuid teenuseid või tooteid, aga kui need 100protsendilise kindlusega kliendini ei jõua, siis pole vahet, kas oled teistest erinev või mitte.
Kolmandaks pead oma valdkonda tundma väga hästi. Kui eristud ning oled usaldusväärne, aga teadmisi-oskusi napib, siis pole lugu kiita.
Vaata Eesti edukaid ettevõtteid, näiteks Regiot. Nad kuuluvad maailma parimate hulka üsna kitsas valdkonnas, eristudes konkurentidest valdkonna täpse piiritlemise, usaldusväärsuse ja asjatundlikkuse poolest.
Eristumiseks soovitab Godin inimeste palkamisel valida neid hoolikamalt kui kunagi varem. Seda enam, et tööjõu nappuse ajad on selleks korraks möödumas. Küll ja veel on ettevõtteid, mis palkasid viimase majanduskasvu ajal kümneid ning nüüd vallandavad neist pooled. Tegemist on puhtalt ettevõtja veaga, kes hindas oma tööjõuvajadust jõhkralt üle.
Praegu palgates keskendu asendamatule: võta tööle asendamatuid inimesi, kes aitavad su ettevõttel muuta asendamatuks. Kuna mõned ettevõtted lõpetavad töö ja mõned lasevad lühinägelikult oma asendamatud inimesed lahti, siis on neid praegu rohkem saada kui varem.
Godini järgmine soovitus: väike (ja nutikas) on ilusam kui kunagi varem. Ärimaailma koljatitel on praegu suured probleemid, pea iga nädal loeme uudistest tuhandete inimeste koondamisest. Väikesed tegijad, Godin toob siinkohal näiteks mikroblogiteenuse pakkuja Twitteri, elavad suurtega võrreldes hästi, kuigi neis töötab käputäis inimesi. Võime ka lähemale vaadata: Tartu mobiilsete sisuteenuste platvormi pakkuv väikefirma Mobi tunneb end päris hästi, vähemalt nende m-sisuteenuste loomise portaal Fortumo.com ei näita mingeid depressiooni märke. Hiljuti teatasid nad laienemisest Tšehhi ja Malaisiasse.
Järgmine halbade aegade hea uudis: sinu tegevuskulud vähenevad. Loomulikult on praeguseks ilmselt vähenenud ka tulud ja tänavu vähenevad veel, kuid samas maksad rendipinna, tööjõu ja tehnoloogia eest varasemast vähem. Ja see aitab sul vee peal püsida. Arvesta ka seda eesmärkide läbikaalumisel.
Seo eesmärkidega konkreetsed tegevused
Inglismaal on ühe Sussexi kiriku seinal 1720. aastast pärit raidkiri: „Visioon konkreetse tööta on unelm. Konkreetne töö visioonita on orjus. Konkreetne ülesanne ja visioon koos on maailma lootus.“
Kui oled eesmärgid uues valguses üle vaadanud ja partnerite-töökaaslastega läbi arutanud, siis vaata üle ka enda ja oma ettevõtte tegevuskava, et olla kindel – eesmärgid ei jää vaid unistuseks, vaid te viite need koos ellu. Kui 80 protsenti sinu ja su meeskonna tegevustest peegeldavad eesmärke, siis võid olla üsna kindel, et jõuad sihile.
Käi läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused samm-sammult, alates üldisemast lõpetades iga konkreetsete asjadega ning hoolitse selle eest, et sina ja teisedki panevad need tegevused kalendrisse kirja. Uuringud näitavad, et kui konkreetne tegevus on kalendris kirjas, siis saab see neli korda tõenäolisemalt ka päriselt tehtud.
Seepärast sõnasta eesmärgi täitmiseks vajalikud projektid ja pane kirja, millal keegi viib mingi projekti läbi. Sinu juhitavate projektide puhul koosta üksikasjalik tegevuskava, sea tegevustele tähtajad ja hoolitse selle eest, et suudad ka graafikus püsida.
Kuna majandusolud muutuvad praegu kiiresti, on mõistlik võtta kord-paar kuus kolme-neli tundi, et eesmärgid üle vaadata ning neid ja tegevuskava kohendada kiiresti muutuvatele oludele vastavaks. Kiire reageerimine on praegu olulisem kui varem.
Sellisel moel saad enda ja teistega sõlmida uue tehingu, mis aitab rasked ajad üle elada ning valmistuda järgmiseks tõusuks. Ühes võime olla üsna kindlad: tulemata järgmine „kuldne ajastu“ ei jää, lahtine on ainult see, millal hakkame taas ülesmäge rühkima.
Oled sa nüüd, majanduslanguse ajal, vaadanud eesmärke, mis püstitasid headel aegadel, nii aasta-poolteist tagasi? Kas need eesmärgid on siiani realistlikud? Vaevalt. Järelikult tuleb teha uus tehing enda ja teistega, et halvad ajad võimalikult hästi üle elada ning mõistlikult valmistuda järgmiseks tõusuks.
Kui vaatad eesmärke üle, arvesta soovitustega, mida ärikirjanik, tippblogija ja turundusguru Seth Godin jagas alustavatele ettevõtetele veebikeskkonnale mashable.com antud intervjuus.
Esimesena kuulutab Godin: „Languse ajal on sul palju vähem konkurente.“ Ja see on ju hea – mitmed sinu kibedad konkurendid, kelle äri pole piisavalt läbi kaalutud, peavad poe kinni panema. Ja see suurendab oluliselt sinu võiduvõimalusi, kui suudad arukalt tegutsedes äri jätkata ning tasahilju arendada.
Järgmisena soovitab Godin keskenduda väärtuse loomisele, mitte raha teenimisele ja inimeste palkamisele. Kriisi aegadel on vaid üks ellujäämise strateegia: muuda end nii asendamatuks kui võimalik. Sest sel juhul säilitad kliendid ning saad neid juurdegi.
Enda asendamatuse suurendamisel on kolm asja, mida peame tegema. Esimene kõlab Eesti lõppematus innovatsiooniihalushümni refräänis suisa luitununa: eristu ja kerki seeläbi esile. Uuri, mis eristab sind konkurentidest, mille poolest oled või suudad neist olla mäekõrguselt üle. Ning keskendu sellele ainulaadsele, mis on sinu konkurentsieeliseks.
Sellest ainuüksi ei piisa. Sa pead olema ka usaldusväärne. Vastasel juhul sa paistad küll silma ning pakud asendamatuid teenuseid või tooteid, aga kui need 100protsendilise kindlusega kliendini ei jõua, siis pole vahet, kas oled teistest erinev või mitte.
Kolmandaks pead oma valdkonda tundma väga hästi. Kui eristud ning oled usaldusväärne, aga teadmisi-oskusi napib, siis pole lugu kiita.
Vaata Eesti edukaid ettevõtteid, näiteks Regiot. Nad kuuluvad maailma parimate hulka üsna kitsas valdkonnas, eristudes konkurentidest valdkonna täpse piiritlemise, usaldusväärsuse ja asjatundlikkuse poolest.
Eristumiseks soovitab Godin inimeste palkamisel valida neid hoolikamalt kui kunagi varem. Seda enam, et tööjõu nappuse ajad on selleks korraks möödumas. Küll ja veel on ettevõtteid, mis palkasid viimase majanduskasvu ajal kümneid ning nüüd vallandavad neist pooled. Tegemist on puhtalt ettevõtja veaga, kes hindas oma tööjõuvajadust jõhkralt üle.
Praegu palgates keskendu asendamatule: võta tööle asendamatuid inimesi, kes aitavad su ettevõttel muuta asendamatuks. Kuna mõned ettevõtted lõpetavad töö ja mõned lasevad lühinägelikult oma asendamatud inimesed lahti, siis on neid praegu rohkem saada kui varem.
Godini järgmine soovitus: väike (ja nutikas) on ilusam kui kunagi varem. Ärimaailma koljatitel on praegu suured probleemid, pea iga nädal loeme uudistest tuhandete inimeste koondamisest. Väikesed tegijad, Godin toob siinkohal näiteks mikroblogiteenuse pakkuja Twitteri, elavad suurtega võrreldes hästi, kuigi neis töötab käputäis inimesi. Võime ka lähemale vaadata: Tartu mobiilsete sisuteenuste platvormi pakkuv väikefirma Mobi tunneb end päris hästi, vähemalt nende m-sisuteenuste loomise portaal Fortumo.com ei näita mingeid depressiooni märke. Hiljuti teatasid nad laienemisest Tšehhi ja Malaisiasse.
Järgmine halbade aegade hea uudis: sinu tegevuskulud vähenevad. Loomulikult on praeguseks ilmselt vähenenud ka tulud ja tänavu vähenevad veel, kuid samas maksad rendipinna, tööjõu ja tehnoloogia eest varasemast vähem. Ja see aitab sul vee peal püsida. Arvesta ka seda eesmärkide läbikaalumisel.
Seo eesmärkidega konkreetsed tegevused
Inglismaal on ühe Sussexi kiriku seinal 1720. aastast pärit raidkiri: „Visioon konkreetse tööta on unelm. Konkreetne töö visioonita on orjus. Konkreetne ülesanne ja visioon koos on maailma lootus.“
Kui oled eesmärgid uues valguses üle vaadanud ja partnerite-töökaaslastega läbi arutanud, siis vaata üle ka enda ja oma ettevõtte tegevuskava, et olla kindel – eesmärgid ei jää vaid unistuseks, vaid te viite need koos ellu. Kui 80 protsenti sinu ja su meeskonna tegevustest peegeldavad eesmärke, siis võid olla üsna kindel, et jõuad sihile.
Käi läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused samm-sammult, alates üldisemast lõpetades iga konkreetsete asjadega ning hoolitse selle eest, et sina ja teisedki panevad need tegevused kalendrisse kirja. Uuringud näitavad, et kui konkreetne tegevus on kalendris kirjas, siis saab see neli korda tõenäolisemalt ka päriselt tehtud.
Seepärast sõnasta eesmärgi täitmiseks vajalikud projektid ja pane kirja, millal keegi viib mingi projekti läbi. Sinu juhitavate projektide puhul koosta üksikasjalik tegevuskava, sea tegevustele tähtajad ja hoolitse selle eest, et suudad ka graafikus püsida.
Kuna majandusolud muutuvad praegu kiiresti, on mõistlik võtta kord-paar kuus kolme-neli tundi, et eesmärgid üle vaadata ning neid ja tegevuskava kohendada kiiresti muutuvatele oludele vastavaks. Kiire reageerimine on praegu olulisem kui varem.
Sellisel moel saad enda ja teistega sõlmida uue tehingu, mis aitab rasked ajad üle elada ning valmistuda järgmiseks tõusuks. Ühes võime olla üsna kindlad: tulemata järgmine „kuldne ajastu“ ei jää, lahtine on ainult see, millal hakkame taas ülesmäge rühkima.
14.3.09
Jack Welch: tegele meeldivate asjadega!
Fidelity Investmentsi erainvesteeringute juht Sanjiv Mirchandani meenutas GTD Summitil oma kunagist kohtumist GE legendaarse juhi Jack Welchiga. Mirchandani päris Welchilt, et kuidas too suudab küll otsustada, millele tööstusmonstrumi juhtimiseks vajalikest sadadest tegevustest keskenduda.
"Teen seda, mis mulle meeldib," vastas Welch, "ja ülejäänud asjad teevad teised." Welch keskendus talle meeldivatele tegevustele ning delegeeris kõik ülejäänu - see on ka üks põhjuseid, miks ta oli äärmiselt produktiivne.
"Teen seda, mis mulle meeldib," vastas Welch, "ja ülejäänud asjad teevad teised." Welch keskendus talle meeldivatele tegevustele ning delegeeris kõik ülejäänu - see on ka üks põhjuseid, miks ta oli äärmiselt produktiivne.
Miks hinnatakse tormamist enam kui mõtlemist?
GTD Summiti lõpusessioonil käis tõsine arutelu, miks hinnatakse ja tunnustatakse kiiret (kuigi vahel arulagedat) tegutsemist enam kui probleemide ärahoidmist ning rahulikku, arengu seisukohalt õigete ja vajalike asjade tegemist.
Kuidas saakski premeerida ja tunnustada probleemide ärahoidmist, mis on sageli olulisem kui "tulekahjude" kiire kustutamine? Kuidas tunnustada tuletõrjujat, kes ei lasknud tulekahjul süttida?
Siit üleskutse juhile: vaata oma meeskonnas ringi ja tunnusta pidevalt neid, tänu kellele saavad asjad rahulikult ja nutikalt tehtud ning tulekahjusid on märksa vähem. Kui oled tunnustatavad leidnud ja nende tööd tähtsustanud, siis pole ime, kui mõne aja pärast jääb tulekahjusid veel vähemaks ning "bürootuletõrjujate" tunnustamine kaotab tähtsuse, sest pole vaja pidevalt kastaneid tulest välja tuua.
Kuidas saakski premeerida ja tunnustada probleemide ärahoidmist, mis on sageli olulisem kui "tulekahjude" kiire kustutamine? Kuidas tunnustada tuletõrjujat, kes ei lasknud tulekahjul süttida?
Siit üleskutse juhile: vaata oma meeskonnas ringi ja tunnusta pidevalt neid, tänu kellele saavad asjad rahulikult ja nutikalt tehtud ning tulekahjusid on märksa vähem. Kui oled tunnustatavad leidnud ja nende tööd tähtsustanud, siis pole ime, kui mõne aja pärast jääb tulekahjusid veel vähemaks ning "bürootuletõrjujate" tunnustamine kaotab tähtsuse, sest pole vaja pidevalt kastaneid tulest välja tuua.
Peter Gallant: alusta uut äri nüüd!
Joogivee puhtust kontrolliva tehnoloogia looja Pathogen Detection Systemsi juht Peter Gallant soovitas inimestel tõsiselt kaaluda praeguse majanduskriisi oma huvides ära kasutamise peale.
"Mõtle, mida sa teeksid, kui sind vallandataks homme," rääkis ta GTD Summitil, "ja kuidas sa selle uue asja paneksid GTD abil käima. Ja siis hakka peale."
Gallanti sõnul on just praegu uue äri alustamiseks väga hea aeg, sest kui majanduskriis möödub mõne aasta pärast, on "turul meeletult palju dollareid, aga häid ideid vähe." See annab ka lootust, et kui praegu alustada nutika ettevõttega, siis mõne aasta pärast on lisakapitali hankimine tavapärasest lihtsam.
"Mõtle, mida sa teeksid, kui sind vallandataks homme," rääkis ta GTD Summitil, "ja kuidas sa selle uue asja paneksid GTD abil käima. Ja siis hakka peale."
Gallanti sõnul on just praegu uue äri alustamiseks väga hea aeg, sest kui majanduskriis möödub mõne aasta pärast, on "turul meeletult palju dollareid, aga häid ideid vähe." See annab ka lootust, et kui praegu alustada nutika ettevõttega, siis mõne aasta pärast on lisakapitali hankimine tavapärasest lihtsam.
Odegard: ettevõtja väärtoime sündroom
Netiettevõtja Frode Odegard rääkis GTD Summitil ettevõtjaid painavast väärtoime sündroomist, mis ilmneb peamiselt tugevas maailma muutmise ja uute asjade loomise vajaduses. Seetõttu muudavad ettevõtjad kõike liiga kiiresti ning strateegiast pole üldjuhul juttugi - kui see on olemas, siis vaid ettevõtja alateadvuses. See toob kaasa uudistoodete ja -teenuste hoolimatu tulva ning tulemuseks on sageli soovitule vastupidine.
Odegardi hinnangul ettevõtjad alahindavad oluliselt ülevaatuseks ja kaalumiseks kuluvat aega ega oska ka oma ülesandeid selgelt defineerida. See võtab ülemäära palju energiat ning mida rohkem ettevõtja rabeleb, seda hullemaks asjad lähevad.
Seetõttu soovitab ta ettevõtjail võtta planeerimiseks ja ülevaatuseks tavainimesest rohkem aega. See, et ettevõtja iganädalane ülevaatus võtab oodatust kauem aega, on normaalne. Odegard soovitab vaadata ka korra-paar iga kuu üle eesmärgid, vastutusalad ja projektid.
"GTD on hädavajalik ettevõtja vaimse tervise säilitamiseks, vastasel juhul ummistavad ta "ühel päeval võib-olla" tegevuste nimekirja sajad ja tuhanded projektid," lausus ta. Seetõttu võiks ettevõtja iganädalasel ülevaatusel kaaluta hoolega, milliseid projekte tappa juba eos ning millised visata välja ka tulevikutegevuste nimestikust.
Odagaardil on ka mõned asjalikud soovitused GTD juurutamiseks meeskonnas:
Odegardi hinnangul ettevõtjad alahindavad oluliselt ülevaatuseks ja kaalumiseks kuluvat aega ega oska ka oma ülesandeid selgelt defineerida. See võtab ülemäära palju energiat ning mida rohkem ettevõtja rabeleb, seda hullemaks asjad lähevad.
Seetõttu soovitab ta ettevõtjail võtta planeerimiseks ja ülevaatuseks tavainimesest rohkem aega. See, et ettevõtja iganädalane ülevaatus võtab oodatust kauem aega, on normaalne. Odegard soovitab vaadata ka korra-paar iga kuu üle eesmärgid, vastutusalad ja projektid.
"GTD on hädavajalik ettevõtja vaimse tervise säilitamiseks, vastasel juhul ummistavad ta "ühel päeval võib-olla" tegevuste nimekirja sajad ja tuhanded projektid," lausus ta. Seetõttu võiks ettevõtja iganädalasel ülevaatusel kaaluta hoolega, milliseid projekte tappa juba eos ning millised visata välja ka tulevikutegevuste nimestikust.
Odagaardil on ka mõned asjalikud soovitused GTD juurutamiseks meeskonnas:
- tee iganädalased ülevaatused oma meeskonna liikmetele kohustuslikuks
- kutsu kokku iganädalane meeskondlik nädalane ülevaatusnõupidamine
- muuda oma assistent nii ruttu kui võimalik GTD eksperdiks.
Kuidas planeerida projekti loomulikult?
David Alleni firma treenerid tegid puust ette ja punaseks nn projekti loomuliku planeerimise mudeli, mis kõlab igati mõistlikult:
- Sõnasta projekti tähendus - miks sa tahad seda projekti ellu viia ("Teeme seda asja, sest...")
- Sõnasta mängureeglid - millised on reeglid, mida me mingil juhul projekti käigus ei riku, ning millised on piirangud projektile (nt "me ei valeta kliendile" või "me ei ületa 300 000kroonist eelarvet")
- Sõnasta visioon, mis kirjeldab olukorda, kui projekti saadab metsik edu - see on ilmselt eestlasele kõige keerulisem (kui asjad on väga hästi, siis on nad "üsna normaalsed" - seega, kirjelda projekti tulemust, kui see on "üsna normaalne")
- Ründa aju ning pane (võimalusel) kambaga kirja sihi saavutamiseks vajalikud märksõnad ja tegevused - alguses üldised ning seejärel ründa lahti valdkond valdkonna haaval tegevused.
- Organiseeri projekt: otsusta, milliseid tegevusi on vaja ja milliseid mitte.
- Planeeri: leia iga projektiharu puhul järgmine füüsiline tegevus ja pane see oma tegevusnimestikesse kirja.
13.3.09
Kuidas toime tulla meililasuga?
David Allen Company nõustajad Chris McIntyer ja James Stevenson pakkusid välja päris hea viisi, kuidas võtta oma e-kirjakast kontrolli alla. Minultki on sageli päritud, et mida tuleks teha sadade ja tuhandete kirjadega nüüd, mil tahaks uuesti alustada. Stevenson ja McIntyer pakkusid välja järgmise lahenduse:
Üks nipp veel (mida mina näiteks ei teadnud). Kui avad saabunud kirja mõne meilikliendiga, siis saad selle pealkirja muuta sellel hiirega klõpsates. Kui e-kirjas sisaldub mõni tegevus, siis on arukas muuta kirja pealkirja ning panna kirja, mida konkreetselt pead tegema.
- Märgi ära kõik Inboxis olevad e-kirjad ning tõsta need uude kataloogi, millel nimeks "Vanad e-kirjad" (vajadusel võid lisada kuupäeva).
- Sorteeri need vanad kirjad sõnumiahelate või pealkirjade kaupa.
- Vaata kirjad ükshaaval läbi alustades ülemisest. Juhul, kui kogu vestlusahel on tarbetu, kustuta see. Alternatiivina võid kirja talletada vastava projekti kausta. Iga kirja puhul püüa leida sellest tegevusi - kui leiad tegevuse, siis lisa see oma uute tegevuste nimekirja, et hiljem otsustada, mida ja millal sa sellega teed.
- Sellisel moel käi mõne sessiooni jooksul kõik kirjad läbi ja noki neist tegevused välja. Kui tegevus võtab alla kahe minuti, tee see kohe teoks.
Üks nipp veel (mida mina näiteks ei teadnud). Kui avad saabunud kirja mõne meilikliendiga, siis saad selle pealkirja muuta sellel hiirega klõpsates. Kui e-kirjas sisaldub mõni tegevus, siis on arukas muuta kirja pealkirja ning panna kirja, mida konkreetselt pead tegema.
2 nippi pabermärkmiku kasutajale
David Allen Company nõustajad Meg Edwards ja Janet Riley pakkusid välja kaks väga tõhusat nippi neile, kes peavad tegevusnimestikke kalendermärkmikus:
- Kui oled lehel olevaist ülesandeist neli viiendikku ära teinud, siis kirjuta järelejäänud tööd uuele lehele ümber.
- Tehtud ülesanded kriipsuta maha punasega - sel juhul jäävad tegemata tööd paremini silma.
Igaõhtune ülevaataja
Marshall Goldsmith tuntud headuses tegi inimestele raamatus "What Got You Here Won't Get You There: How Successful People Become Even More Successful" toodud nn 12 küsimuse harjutust, mis aitab abstraktseid sõnakõlksuvaid väärtusi tõlkida tegevuste keelde ja sunnib neid ka ellu viima.
Harjutus ise on lihtne.
Esmalt koostad kuni tosinast küsimusest koosneva nimestiku. Igale küsimusele peab saama vastata jaatavalt või eitavalt või arvuga. Näiteks:
Sellise kontrollmehanismi abil muutub väärtuste elluviimine oluliselt tõenäolisemaks, sest kuidas sa ikka teisele tunnistad, et jutt ja teod käivad eri rada.
" toodud nn 12 küsimuse harjutust, mis aitab abstraktseid sõnakõlksuvaid väärtusi tõlkida tegevuste keelde ja sunnib neid ka ellu viima.Harjutus ise on lihtne.
Esmalt koostad kuni tosinast küsimusest koosneva nimestiku. Igale küsimusele peab saama vastata jaatavalt või eitavalt või arvuga. Näiteks:
- "Kas olid täna õnnelik?"
- "Kui palju sa täna käisid?"
- "Mitu kätekõverdust tegid?"
- "Kas sõid rasvast toitu?"
- "Kui palju alkoholi jõid?"
- "Mitu tundi öösel magasid?"
- "Kui kaua vaatasid telekat või surfasid internetis?"
- "Kui kaua aega tegid sihipäraselt tööd?"
- "Kas ütlesid midagi kena oma abikaasale?"
- "Kas ütlesid midagi kena oma lastele?"
- "Mitu korda proovisid tõestada, et sul on õigus, kui tegelikult polnud sellel sisulist mõtet?"
- "Mitu minutit veetsid asjadega, millel pole olulist tähendust?"
- "Mitu korda sa avastasid, et ei kuula oma vestluspartnerit tähelepanelikult?"
Sellise kontrollmehanismi abil muutub väärtuste elluviimine oluliselt tõenäolisemaks, sest kuidas sa ikka teisele tunnistad, et jutt ja teod käivad eri rada.
GTD: hetkes viibimise võim ja mõnu
David Allen astus GTD Summiti avakõneks lavale nagu tõeline rokkstaar - minutit poolteist kestnud vaimustushuilete ja tormilise aplausi saatel.
Allen alustas oma raamatute täiesti sobimatust või, vastupidi, harukordselt sobivaist ilmumishetkedest. "Getting Things Done" ilmus vahetult pärast dot-com'i buumi kokkukukkumist ning vahetult enne 9/11 terrorirünnakuid. Alleni eelmine raamat "Making It All Work" ajastus majanduskriisi algusesse. Kui kuulete, et Allen hakkab avaldama järgmist raamatut, valmistuge halbadeks uudisteks maailma majanduses või poliitikas.
Konverentsi avav riskikapitalist ja tippblogija Guy Kawasaki intervjuu Alleniga avaldas muljet: see oli hariv ja meelelahutuslik. Just nagu tippkonverentsil asjad olema peavad. Selle olulisemad ivad:
Allen alustas oma raamatute täiesti sobimatust või, vastupidi, harukordselt sobivaist ilmumishetkedest. "Getting Things Done" ilmus vahetult pärast dot-com'i buumi kokkukukkumist ning vahetult enne 9/11 terrorirünnakuid. Alleni eelmine raamat "Making It All Work" ajastus majanduskriisi algusesse. Kui kuulete, et Allen hakkab avaldama järgmist raamatut, valmistuge halbadeks uudisteks maailma majanduses või poliitikas.
Konverentsi avav riskikapitalist ja tippblogija Guy Kawasaki intervjuu Alleniga avaldas muljet: see oli hariv ja meelelahutuslik. Just nagu tippkonverentsil asjad olema peavad. Selle olulisemad ivad:
- GTD on süsteem, mis aitab sul selgusele jõuda, millise ülesandega sa siin planeedil elad, ja otsustada, mida teha selleks, et sel elul oleks mõte. "Asja mõte on olla vastutav loova energia eest," sõnas Allen. Küsimus on selles, mida selle energiaga teed ja mille heaks selle rakendad. Kui plaan on selge, siis edasi muutub asi hämmastavalt lihtsaks pisiasjadeni välja. Selle illustreerimiseks rabas Allen nii Kawasakit kui ka teisi värske mõttega: "E-kiri on mikrokosmiline vaade meie tööle siin planeedil."
- Peale efektiivsuse suurenemise vabastab GTD distressisõltuvusest - ühel hetkel harjud, et kõik asjad on pidevalt selged ning suudad keskenduda hetkel pooleliolevale tegevusele ega talu enam ebaselgust. Kui tõstad oma ülesanded peast usaldusväärsesse süsteemi, siis oled varasemast vabam.
- Oluline on see, millised on sinu kokkulepped nii teiste kui ka eelkõige iseendaga. Kui sa ei tea, palju kohustusi sul on, siis kaldud neid pidevalt juurde võtma ning tegelema asjadega poolpiduselt või üldse mitte. Kui oled oma kohustused kaardistanud, siis on sul lihtsam öelda "ei" asjadele, millega sa ei saa ajanappusel tegeleda. Oluline on ka see, kuidas loobuda vanadest kohustustest. Allen tõi näite suurfirma juhist, keda ta hiljuti nõustas: juhil puudus sisulise töö jaoks aeg, sest ta kulutas kogu oma aja uute töötajatega kohtumisele, sest see oli tal tavaks saanud siis, kui ettevõte oli alles väike.
- GTD sisu on selles, et vaatad oma kohustusi ning selgitad iga asja puhul välja, milline on sinu järgmine tegevus. Sel moel saad olla iga asja juures täiesti kohal, viibida hetkes ning nautida seda, millega keskendunult tegeled.
Efektiivsusnäljaste kokkutulek San Franciscos
Olen San Franciscos David Alleni loodud ajajuhtimissüsteemi Getting Things Done kasutajate esimesel konverentsil GTD Summit.
Konverentsil läheb üllatavalt hästi - kohal on ligi 300 inimest, enamus USAs, kuid hinnanguliselt ca kümnendik Euroopast (ameeriklased muidugi ei väsi imestamast, et inimesed ainult konverentsi pärast siia tulid). Seltskond on kirev: selles on nii algajaid GTD kasutajaid kui ka neid, kes oma elu efektiivsemaks tuuninud ligi kümne aasta jooksul. Programm on suurepärane - paneeldiskussioonid üldjuhul sisukad ning praktilised seminarid äärmiselt kasulikud ja nipiküllased. Huvitav, millal Eestis võiks toimuda sama kasulik konverents? Ja kas üldse?
Osalejate hulk üllatab neid enditki. Sel on kaks põhjust: suurem osa osalejatest ostis pileti juba hilissuvel ning majanduskriisis pole toibumiseks eriti teisi võimalusi peale efektiivsuse suurendamise.
Järgmistes postitustes annan kiire ülevaate sellest, mis siin toimub.
Konverentsil läheb üllatavalt hästi - kohal on ligi 300 inimest, enamus USAs, kuid hinnanguliselt ca kümnendik Euroopast (ameeriklased muidugi ei väsi imestamast, et inimesed ainult konverentsi pärast siia tulid). Seltskond on kirev: selles on nii algajaid GTD kasutajaid kui ka neid, kes oma elu efektiivsemaks tuuninud ligi kümne aasta jooksul. Programm on suurepärane - paneeldiskussioonid üldjuhul sisukad ning praktilised seminarid äärmiselt kasulikud ja nipiküllased. Huvitav, millal Eestis võiks toimuda sama kasulik konverents? Ja kas üldse?
Osalejate hulk üllatab neid enditki. Sel on kaks põhjust: suurem osa osalejatest ostis pileti juba hilissuvel ning majanduskriisis pole toibumiseks eriti teisi võimalusi peale efektiivsuse suurendamise.
Järgmistes postitustes annan kiire ülevaate sellest, mis siin toimub.
Marshall Goldsmithi soovitused majanduskriisis elavale juhile
Intervjueerisin eile maailma viie nimekaima juhtimistreeneri hulka kuuluvat Marshall Goldsmithi ja pärisin muu hulgas, mida peaks praeguses majanduslanguses tegema ettevõtte juht, kes tahab jääda edukaks. Ta vastas, et juht peaks tegema eelkõige nelja asja:
Pikemalt loe Goldsmithi intervjuud järgmise nädala teisel poolel Raimo Ülavere blogist Mindsweeper.
- Järjekindlalt rääkima oma meeskonnale, milline on hetkeseis.
- Järjekindlalt edastama oma meeskonnale visiooni: kuhu me koos läheme ja miks. Kui ettevõtte juht ka seda ei tea või meeskonnaga ei jaga, siis on tulemuseks suurem segadus kui kunagi varem.
- Küsima järjekindlalt tagasisidet selle kohta, kuidas meeskond juhti ja tema käitumist hindab. Muidu juht ei tea, mida ta valesti teeb.
- Küsima meeskonnalt soovitusi, kuidas juht saaks tulevikus paremini käituda. Ning neid soovitusi ka ellu viia.
Pikemalt loe Goldsmithi intervjuud järgmise nädala teisel poolel Raimo Ülavere blogist Mindsweeper.
Peep Vain koolitab juhtidest treenereid
Intervjueerisin eile Marshall Goldsmithi ning tema sõnum oli selge: praegusel ajastul peab juht suhtlema oma meeskonnaga rohkem ja ausamalt kui kunagi varem.
1.-3. aprillini korraldab Peep Vain taas väikestele juhtidele rühmale koolituse "Juhist treeneriks". Koolitus on hea inimestele, kellel on vaja kas:
Kui osalemine pakub huvi või tead kedagi, kel oleks seda koolitust vaja, palun võta Peebuga ühendust (peep-at-vain.ee).
Goldsmithi intervjuu ülevaate postitan õige pea. Intervjuu ise ilmub järgmisel nädalal Raimo Ülavere Mindsweeperis.
1.-3. aprillini korraldab Peep Vain taas väikestele juhtidele rühmale koolituse "Juhist treeneriks". Koolitus on hea inimestele, kellel on vaja kas:
- mingeid olulisi muutusi meeskonnale teavitada nii, et inimesed aru saaksid, aktsepteeriksid ning asjaga ka tegelikult kaasa tuleksid (ehk teiste sõnadega vaja olulisi ideid kindla peale ja kaasavalt ära müüa) või
- ise oma inimestele koolitusi teha, et nende võitlusvaimu või kompetentsi hoida/tõsta või
- sel kevadel mingitele olulistele sihtgruppidele esineda või presentatsiooni teha.
Kui osalemine pakub huvi või tead kedagi, kel oleks seda koolitust vaja, palun võta Peebuga ühendust (peep-at-vain.ee).
Goldsmithi intervjuu ülevaate postitan õige pea. Intervjuu ise ilmub järgmisel nädalal Raimo Ülavere Mindsweeperis.
Kuidas saada paremaks juhiks?
Lõpetasin paari päeva eest Marshall Goldsmithi raamatu What Got You Here Won't Get You There: How Successful People Become Even More Successful lugemise. Üle hulga aja suurepärane eneseabikas, millest võiks kasu tõusta mitte ainult igale ettevõtjale ja äriinimesele, vaid ka kõigile teistele.
Goldsmith kirjeldab esmalt 20 tõbe - alates halvast kuulamisest lõpetades mõttetu argumenteerimisega. Seejärel annab ta konkreetseid soovitusi, kuidas neid haigusi ravida.
Mõned nendest:
Goldsmith kirjeldab esmalt 20 tõbe - alates halvast kuulamisest lõpetades mõttetu argumenteerimisega. Seejärel annab ta konkreetseid soovitusi, kuidas neid haigusi ravida.
Mõned nendest:
- Kuula alati teist inimest aktiivselt ja keskendunult.
- Täna inimesi.
- Ära anna hinnanguid.
- Palu inimestelt vabandust, kui selleks on põhjust.
- Küsi inimestelt tagasisidet, sest see on üks väheseid viise, et teada saada, kuidas asjad on tegelikult.
- Kasuta feedforward'it ehk küsi inimestelt, millised on kaks asja, mida saaksid tulevikus mingis konkreetses vallas paremini teha - nt "palun nimeta kaks asja, mida peaksin muutma, et olla tulevikus parem kuulaja".
- Hangi endale inimene, kes helistab sulle igal õhtul ja küsib sinult igal õhtul samad 12 küsimust, millele saab vastata jaatavalt, eitavalt või arvuga. Näiteks: "Kas olid täna õnnelik?" Või "Mitu korda sa täna ennast õigustasid?"
- Alusta enda muutmisega nüüd ja kohe, mitte tulevikus ühel ilusal päeval.
Tellimine:
Postitused (Atom)
